Väike privaatsusõpik

See dokument kirjeldab kuivõrd kaitstud on sinu privaatsus Internetis ringi surfides ning mida sina enda poolt jagatava informatsiooni kontrollimiseks teha saad. Meelde tasuks jätta ka oluline tõde -- mitte keegi ei saa sinu kohta isiklikku informatsiooni koguda kui sa neil seda ise teha ei lase.

Sinu kohta info hankimiseks on mitmeid skeeme. Näiteks, kui sa tellid mõnelt saidilt veebilehekülje, saadab brauser sinu teadmata ka natuke sinu kohta käivat lisainfot. Kui sa lehe oled kätte saanud, võib leht esitada brauserile veel lisapäringuid. Lehe tirimise ajal võib aga sait jälgida sinu poolt tehtud samme ning neid sinu kõvakettal talletada (küpsised), neid on tal võimalik hiljem lugeda. Ning kui täidad Internetis mõne vormi, saadetakse vormil olev info vastavale saidile. Vaatleme lähemalt.
 

Lehekülje tellimine

Kui tellid internetist vaatamiseks lehe, saadetakse natuke infot vastavale saidile. Täpsemalt kolm alljärgnevat asja. Sellest rohkem pole võimalik saidil lisainfot sinu teadmata kätte saada -- ei tea ta su e-posti aadressi ja kindlasti mitte ka nime.

1. Töökeskkond

Sait saab teada midagi sinu töökeskkonnast, näiteks mis brauserit sa kasutad, ja võibolla ka operatsioonisüsteemi, mida kasutad. See aitab saidil valida parim viis veebilehe sinu ekraanil esitamiseks. Näiteks, sait võib teada saada, et kasutad eestikeelset versiooni Mozilla brauserist, mille versioon on 1.0 ning et sa kasutad Windows 98 operatsioonisüsteemi. See informatsioon ei ole eriti isiklik ning selle avaldamine ei riiva just eriti suurel määral su privaatsust. Ometi aitab see veebiloojatel teha statistikat erinevate brauserite ja operatsioonisüsteemide kasutamise kohta.

2. Internetiaadress

Sait saab ka teada internetiaadressi, mida sa hetkel kasutad. Seda nimetatakse ka sinu IP aadressiks. Saidil on su IP aadressi vaja kuna selle järgi leiab tellitud leht tee sinu arvutini. IP aadressid on enamasti registreeritud interneti teenusepakkuja nimele ning pole sinuga seotud; iga kord kui valid sissehelistamiskeskuse numbri, antakse sulle juhuslikult üks mitmetest teenusepakkujale kuuluvatest IP aadressidest, mis on sinu kuni järgmise sissehelistamiseni. Niisiis on lehel võimalik teada saada, et üks Tele 2 klient tellis endale lehe, aga see ei viita konkreetsele isikule. Küll aga on näiteks politseil õigus esitada teenusepakkujale nõudmine antud aadressi taga peituva telefoni/arvuti leidmiseks, see on erand.

Su IP aadress ei ole sinu e-posti aadress -- need on täiesti erinevad asjad. Sinu e-posti aadress on aadress, millele tulevad sinu saabuvad kirjad ja määrab su küberruumis nagu isikukood päris maailmas. Sinu IP aadress seevastu on aga ajutine aadress, mida kasutad vaid sessiooni kestel, et tellitud lehed sinuni jõuaksid. See on sama palju sinu identiteet kui näiteks kaarditaksofoni number, mida juhtud Viru tänava otsas kasutama.

Kuid kui sind huvitab oma IP aadressi varjamine, loe läbi lõik pealkirjaga Internetiaadressi varjamine. Lisamärkus: kui kasutad püsiühendust, on sul ilmselt püsiv IP aadress.

3. Viitaja

Sait saab teada ka selle lehe, millelt sa saabusid. Teisisõnu -- ta teab millisel lehel sa klikkisid jõudmaks parasjagu avatud lehele. See annab saidile teada milline teine leht su sinna viitas. Lisaks, kui sa mööda saiti ringi liigud võimaldab see tuvastada, kus sa viimati olid.
 

Kui leht on saabunud

Pärast lehe kohalejõudmist leht esitatakse. Veebileht võib sisaldada programmilõike -- JavaScripti. See võimaldab lehel küsida mõningat infot sinu arvuti kohta ja seda ka saidile edastada.

Kui sa ei soovi sedalaadi informatsiooni edastamist, võid selle kergesti keelata. JavaScripti keelamine on olemas sinu brauseri seadistuste all. Vaikimisi on JavaScript brauseris lubatud. Selle seadistuse muutmine keelab sedalaadi informatsiooni edastamise.

Informatsioon, mida Javascript saidile edastada lubab on küllaltki piiratud ning ei paku suurt huvi. Selles sisaldub näiteks eelnevalt külastatud saitide arv (mitte nimed), kas su brauser toetab JAVAt, paigaldatud pluginate arv, brauseriakna kõrgus ja laius jne.

Javascript pole üldjuhtudel võimeline sinu privaatsust kahjustavat informatsiooni koguma. Siiski, sinu loal võib ta ligi pääseda ka palju isiklikumale informatsioonile. Näiteks võib ta lugeda suvalist faili sinu kõvakettal ning selle sisu kellegile edastada. Aga selleks pead sina enne loa andma. Kui sait soovib sedalaadi tegu teha, näed enne dialoogiakent, mis teatab, et nii soovitakse teha, ning küsib kas ka lubad anda lehele tavalisest suuremaid privileege. Üldjoontes on targem seda mitte teha, mõistlik on lubada seda vaid saitide korral, mida sa täielikult usaldad. Kui keeldud, muudetakse antud programmilõik selleks korraks kahjutuks.
 

Faili tirimine (FTP)

Kui tellid faili (erinevalt näiteks veebilehest), on võimalik sinu loal ka sinu e-posti aadress kätte saada. Faili tirimisel algab aadress "ftp://" tavapärase "http://" asemel.

Programmiseadistuste all on valik, mis määrab, kas kasutada faili tirimisel parooli asemel sinu elektronposti aadressi. Vaikimisi seda ei tehta, ning kui sa seda just ise muutnud pole, siis jääb ka sinu e-posti aadress teadmata.
 

Jälitamine küpsiselõhna järgi

Kuna sait ei tea, kes sa oled, ei saa ta põhimõtteliselt sinu kohta mingit informatsiooni koguda ja ei oma sinu kohta mingit varasemat infot. Ta isegi ei tea mida sa varem tegid, peale saidi, kust sa varem tulid.

Kuid mõnikord on sinu enda huvides, et sait teaks midagi sinu varasematest külaskäikudest. Näiteks, kui lugesid mõnd pikka dokumenti ja jõudsid 17nda leheni, oleks ju meeldiv, kui sait su järgmise külastuse korral kohe samale lehele poetaks.

Ainus viis säärast informatsiooni sinuga seostada on sinu kõvakettale külastusest märge teha, et seda järgmise külastuse ajal lugeda oleks võimalik. Seda infot nimetatakse küpsiseks kuna paremat nime pole. Muidugi ei saa sait infot otse salvestada, selle asemel palub ta seda sinu brauserilt. Brauser ei talleta küpsist ilma sinu loata (vaata lõiku Küpsiste taltsutamine). Kui sait on talletanud küpsise, võib ta seda tulevikus sinu loata lugeda. Kuid sait saab lugeda vaid enda poolt talletatud küpsiseid -- teiste omadesse ta nina toppida ei saa.

Ei maksaks erutuda -- sait ei saa ka juhuslikku kohta sinu kettal kirjutada. Kõik küpsised on brauseril kokku kogutud ühte kindlasse faili. Ja sinnagi ei saa ta sinu loata midagi tekitada. Lisaks ei saa ta ka juhuslikku informatsiooni lugeda.

Kui sait saab küpsise hoiule panna, võib ta sellesse faili kirjutamise abil meelde jätta kõik mida sa teed lihtsalt küpsisesse infot lisades. Sel teel on võimalik luua sinu harjumusist ja tegevustest sel saidil üsna korralik pilt. See võib olla kas hea või halb, sõltuvalt selle informatsiooni kogumise eesmärgist. Raamatukaupmees võib näiteks avastada, et käid tihti vaatamas raamatuid koerte kohta, nii näiteks võib ta sulle uue raamatu ilmumise korral sellest ka teada anda -- hea asi. Aga paha on näiteks, kui ta näiteks müüb selle linnavalitsusse et nood saaksid vaadata, kas su koer on näiteks ka registreeritud.
 

Võõrad küpsised

Kui said tekitab küpsise, on ainult temal õigus seda tulevikus lugeda. Nii võib sait küll luua endale hea pildi, mida sina seal teed, küll aga mitte sellest, mida sa üldiselt Internetis teed. See on väike kindlustus, et sait saaks talletada vaid sinu kohta kogutud infot (sinu enda loal) mis on saidispetsiifiline. nii pole võimalik sinu kohta universaalset andmebaasi luua.

Aga kujuta ette, kui külastad saiti lammas.ee, talletatakse küpsis, aga mitte lammas.ee jaoks vaid hoopis näiteks turundusfirma unt.ee tarbeks. Ja selle saavutamine pole isegi mitte raske, laetakse unt.ee serverist üks pilt. Niisiis, vaadates lammas.ee-d teed pisikese tiiru unt.ee-s oleva pildi järele, ning sel ajal poetatakse seal sinu arvutisse küpsis. Nüüd eeldame, et unt.ee-l on küpsisekasvatuspildikesi pannud üles ka paljudele muudele lehtedele. Nii võib unt.ee sinu kohta küpsist kasvatada ning akumuleerida küllaltki suure hulga juhuslikke andmeid, mida kokku pannes saab ta teada sinu käitumise kõigil neil lehtedel. Mida rohkem pilte unt.ee saab paigutada lehtedele, seda suuremaks muutub sinu kohta tekkiv info.

Selliseid küpsiseid, mida talletab sait, mida sina otseselt ei külasta nimetatakse võõrasteks küpsisteks. Kui oled mures oma privaatsuse pärast võõraste küpsiste tõttu, võid anda saitidele õiguse talletada vaid omi küpsiseid ja mitte võõraid. Seda saab teha seadete all.
 

Küpsiste taltsutamine

Seadistuste alt on võimalik ära määrata erinevaid küpsistega käitumise viise Sa võid näiteks lubada kõik küpsised (nii võõrad, kui omad), lubada vaid saidi piires paigutatavaid küpsiseid, või keelata küpsiste talletamine sootuks. Lisaks lubavad seaded ka tellida hoiatuse iga küpsise saabumise eel. Algselt on brauseri küpsisepoliitika täiesti avatud, ning talletada võib hoiatamata kõiki küpsiseid; küpsistele piirangute sättimine on sinu enda teha.

Kui sa ei pea küpsiseid oma privaatsuse rikkumiseks, pole tarvis midagi muuta. Teisest küljest, kui sul on tugevad eelarvamused küpsisepakkujate suhtes, võid keelata kogu küpsisemajanduse. Kesktee oleks määrata kindlad saidid, mis tohivad küpsiseid talletada (näiteks võib seda tahta sinu pank), keelata mõni kindel häid tavasid rikkuv sait, ning kahtluse korral lihtsalt küsida.

Üsna hõlbus on leida kesktee valides seadistustest lihtsalt hoiatus iga küpsise korral. Sel juhul pärib iga küpsise korral brauser sinult nõusolekut küpsise talletamise asjus. Dialoogiaken määrab ära saidi (võõraste küpsiste korral pole see parajasti külastatav sait) ja küsib, kas oled nõus küpsise talletamisega. Lisaks on võimalik sinu vastus kõikideks edaspidisteks kordadeks ka meelde jätta. Kui võtad küpsise vastu ning palud oma valiku meelde jätta, lubab brauser igal järgmisel korral sellel saidil küpsise talletada. Kui keelad küpsise laadimise ning palud otsuse meelde jätta, on edaspidi selle saidi küpsistel sinu arvutisse pääs keelatud.

Küpsisehaldjat kasutades on sul võimalik kõigi küpsiste nimekiri ette võtta, vaadata üle oma meelde jäetud küpsise vastuvõtu otsused. Lisaks on võimalik valikuliselt küpsiseid eemaldada.
 

Küpsiste vältimine

Tuleks siiski ära mainida, et isegi juhul, kui küpsised on keelatud, on saidil võimalik sind jälgida. Toome ühe näite.

Sait ei pea informatsiooni talletama küpsisesse, vaid võib seda teha ka esitatavate linkide aadressi. Iga link sellel lehel sisaldab viidet järgmisele lehele. Aga saidil on võimalik mugandada iga link sedaviisi, et ta sisaldab ka natuke jälitamisinfot.

Et selgem oleks, oletame, et külastad saiti alatu.ee. See sait näitab oma kodulehte ja sel lehel on link järgmisele lehele. Ekraanil näed linki kirjeldavat teksti (näiteks, "külastage ka meie teist lehte"). Lisaks nähtavale tekstile on lingis talletatud ka aadress teisele lehele, umbes nii: alatu.ee/teineleht. Aga kui näiteks selle aadressi asemel on midagi sellist: alatu.ee/teineleht?0. "?0" võib vabalt olla kood, mis ütleb, et sa teist lehekülge veel külastanud pole. Oletame, et klikid nüüd lingil teisele lehele. Siis klikid lingile, mis viib su tagasi algusesse. Nüüd võib leht olla teistsugune, näiteks viide teisele lehele tagasi sisaldab aadressis alatu.ee/teineleht?1. Nüüd kasutab sait lehe aadressi (küpsise asemel) sinu klikkide ja vaadatud lehtede üle arve pidamiseks.

Hea uudis on muidugi see, et sedalaadi jälitamine töötab vaid konkreetse saidi piires ja sellega seotud lehti külastades. Kui lahkud, see info kaob. Kui sa peaksid tagasi pöörduma, on link pealehell teisele lehele taas alatu.ee/teineleht?0. (Muidugi, kui lisad lehe järgedesse et jätkata kus pooleli jäid säilib ka sinu külastusajalugu lingis.)
 

Info saatmine vormides

Kui soovid vabatahtlikult enda kohta infot välja jagada, näiteks täidetud väljadega vormi saatmisega, annad enda kohta vabatahtlikult infot ükskõik mida sa sinna ka ei kirjutanud. Seda infot saab sait kasutada kuidas tahes alates selle kirjutamisest andmebaasi, lõpetades selle edasimüümisega. Mõnedel saitidel on ka privaatsuspoliisid, milles nad kõnelevad mida külastajate kohta kogutakse ja kuidas seda infot kasutatakse.

Tasub siiski alati arvestada ka seda, et sõnad ja teod ei pruugi kattuda, öelda võib mida iganes. Mäletate ehk 2000 aasta rahvaloenduse anonüümsusgarantiid ja sellele järgnenud isikulist andmebaasi? Niisiis jääb kõik ikkagi sinu otsustada, mida annad annad omal vastutusel. Kõik sõltub sinu usaldusest saidi vastu. Sa võid ilmselt uskuda, mida öeldakse privaatsusküsimustes näiteks hanza.net-i all; unt.ee on ikkagi sutsu kahtlane.

Sama infot tuleb tihti täita mitmetel saitidel. Näiteks tahavad paljud müügiga tegelevad lehed su krediitkaardi infot, aadressi, nime ja muud. On tülikas (ent turvalisem) kõike seda päevast päeva sisse trükkida, nii võib paluda Vormihaldjal mõni säärane vorm talletada ning siis hilisematel kordadel võib brauser vormi täitmisega ise hakkama saada. Vormihaldjas talletab info sinu kõvakettale. Jälle on kõik sinu kätes -- infot ei anta kuni sina seda ei soovi.
 

Paroolid

Paljud kasutajad on end kirja pannud mitmete teenuste kasutamiseks erinevate saitide juures. Registreerimisel küsitakse või antakse sulle kasutajanimi ja parool. On võimalik vältida erinevate paroolide kasutamist, kasutades kõikjal samu paroole ja kasutajanimesid.

Nii on igal saidil, mida sa külastad olemas kaks sinu väga olulist kombinatsiooni -- su kasutajanimi ja parool.

Ja piisab vaid ühest rumalast või kuritahtlikust administraatorist, et kõigile sinu andmetele oleks täielik ligipääs. Nende kahe sõnaga on võimalik internetis edukalt sinu asemel esineda. Kui keegi teine sinu nime all ajalehte loeb, pole see just eriline kaotus, küll aga hakkab see sind häirima, kui keegi sinu raha eest endale raamatuid tellib.

Viis ennast selle eest kaitsta on omada iga saidi jaoks erinevat parooli. Selleks on tarvis kõik need meelde jätta. Õnneks on brauserisse sisseehitatud Paroolihaldjas mille abil on võimalik meelde jätta kõik tarvitatavad paroolid. Saiti järgmisel korral külastades on kogu see info juba väljadesse sisestatud.

Paroolihaldjas lubab sul ka üle vaadata oma juba talletatud paroole ning kasutajanimesid. Lisaks võid neid ka valikuliselt kustutada. Oluline on märkida ka et paroolihaldjas ise on kaitstav ühe parooliga, mida kusagile saatma ei pea.
 

Internetiaadressi peitmine

Kui sa tellid saidilt veebilehekülje peab brauser ütlema oma IP aadressi, et oleks võimalik lehte sinu juurde saata, nii teab sait alati kus sa oled. Sinu teenusepakkujal võib olla mitu IP aadressi ning igaks sessiooniks valib ta ühe neist juhuslikult.

Siiski on mõnedel kasutajatel oma fikseeritud IP aadress. Need kasutajad on vähemuses ning kui sa üks nendest oled, on see ilmselt sulle juba teada. Ühesõnaga, kui sa pole kuulnud vastupidist, võib eeldada, et sul on dünaamiline IP aadress.

Kuid mõnikord pole ka ajutist aadressi tarvilik avaldada. Kuid kui brauser seda informatsiooni ei avalda, pole võimalik sinu juurde lehti üldse saata. Niiet seda informatsiooni brauseril salastada pole võimalik.

Küll aga on võimalik leida mõni usaldatav vaheserver, et oma tegelikku IP aadressi varjata. Sa lähed vahesaidile, ning tellid sealtkaudu lehe. Vahetalitaja läheb seejärel lehe järele ning saadab selle sulle, kusjuures sinu IP jääb vaid tema teada.

Seesuguseid vahetalitajaid on mitmeid. Võid näiteks mõnes otsingumootoris otsida märksõna anonymous ja surfing